“Miks keegi ei öelnud mulle, kui üksi ma võin end tunda, kui ainukeseks seltskonnaks päevast-päeva on minu beebi?”
Lapse saamist kirjeldatakse kui kõige õnnelikumat aega teie elus. Uue elu toomine maailma on põnev ja monumentaalne sündus, kuid kui laps on sündinud, võib elu võtta teise pöörde.
Üksindus, segadus ja ärevus on normaalsed emotsioonid, mida kogeda pärast lapse sündi ja isegi aastaid pärast beebi koju toomist – kuid see on teema, millest eriti ei soovita rääkida.
Ma tahan teile öelda, et te pole kindlasti üksi. Väga paljud emad kogevad üksindust ja see ei kesta igavesti.
Kas tõesti ainult mina?
Ei, see ei ole ainult sina, kes tunneb end üksi. Kui räägite mõne oma sõbrannaga ja uurite, kuidas nad end päriselt tunnevad, tunnistab enamik uusi emasid, tihti süütundega, et nad ei sära iga ajahetk nagu päike ja tunnevad eraldatust vanast elust.Kuid tihti sügav kergendustunne, mis kaasneb teadmisega, et te ei ole üksi, ei võta ära ärritustunnet. Esineb küsimusi nagu näiteks “Miks keegi ei öelnud mulle, kui üksi ma võin end tunda, kui ainukeseks seltskonnaks päevast-päeva on minu beebi?”
Emadus on saanud suurepärase, särava maine, et see on parim aeg teie elus, kuid nagu enamik stereotüüpe, on ka see kontseptsioon rajatud ekslikutele tõekspidamistele.
Beebid on armsad, kuid on täiesti normaalne, et tunnete end pärast sünnitust üksildasena, sest kohanete uue eluviisiga. Tihti ei saa te piisavalt unetunde, teie keha võib olla segaduses ja õhtust õhtusse olete teie, laps ja tema soovid (söötmine, mähkmete vahetus, nutmine).
Oluline on siiski hoida neid päevi perspektiivis ja mõista, et kohanete uute nõudmistega ja olete võimelisem kui arvata oskate. See on keeruline, kuid võiksite ka teiste emade poole pöörduda ja üritada luua uusi sidemeid, mis muudab teie tugivõrgustikku suuremaks.
Emaks saamine
Inimesed tihti arvavad, et kuna otsustasite emaks saada, ei tohiks te kurta sellega kaasnevate raskuste üle. See on puhas jamps. Emaks saamine on üks isetuim ja armastavaim, kuid ka raskeim tegu, mida te kogu oma elu jooksul teete.
TEIL ON TÄIELIK ÕIGUS ÖELDA, ET VAHEL ON RASKE. Pidage meeles: emadus on protsess. Iga päev annate te ära osakese inimesest, kes te kunagi olite ning muutute teistsugusemaks, vastupidavamaks versiooniks .
Sellel üleminekuperioodil võivad muutuda teie sõprussuhted, aeg saab uue tähenduse ja võite olla pidevalt hõivatud ülesannetega, et tagada beebile heaolu. Oeh, ja seda kõike tihti ilma piisavate unetundideta. Inimeste jaoks, kes ei ole lapsevanemad, on seda kõike raske mõista, mistõttu võite end tuda väljajäetuna või lihtsalt tunnete igatsust vana elu järgi, kus pidite arvestama tihti ainult ise enda soovidega.
Roosa mulli purunemine
Kui õnnelikud beebihormoonid hakkavad kaduma ja te olete kodus rinnad hellad ja pluusid beebi toidust plekilised, puruneb see imeline mullike. Soovist oma armsat vastsündinut vaadata on saanud soov, et ta lõpuks ühe sõna poetaks, et teda ja tema tujusid ja soove mõista. Võib tekkida väike kadedus, et teie partner saab minna tööle ja rääkida “päris” inimestega, aga samas võib hõljuda pea kohal ka süütunne, et te nii tunnete. Lisaks kõigele, võite tunda, et teie partner ei mõista teid. “Kuidas sa nii väsinud oled? Sa saad ju terve päeva kodus olla” või “Kuidas sa end üksikuna tunned, mine sõbrannale külla”. Meespool tihti ei mõista, et pole nii kerge kogu beebi kraam kokku pakkida ja žongleerida uinakure ja toitmise vahel, et minna kohvikusse.
Kas me oleme ise enda vaenlased?
Lihtne on kaduda oma mõtete sisse ja lasta neil võimust võtta. Vajab suurt pingutust, et välja minna ja sõpradega kohtuda või isegi veebis või telefonis olla ja teistega suhelda. Tihti väljas käimine võib tekitada ärevust, sest kunagi ei tea, kuidas pisike end ülal peab või tekivad küsimused “kas saan lapsel mähet vahetada?” või “kas saan last rahus toita?”. Kui leiate selle energia, et kodust välja minna teistega jutustama, siis avastate, et soovite rääkida vaid beebiteemadel, unerutiinidest ja imetamisest.
Üksinduse ületamine
Kuulsad Nike sõnad “just do it” (lihtsalt tee seda).
Tean isegi, kui raske on end kodust välja ajada ja beebi väljasõiduks autosse pakkida, kuid mõnikord peate seda lihtsalt tegema. Lihtsamaks alternatiiviks kohvikutele ja külaskäikudele võib olla näiteks sõbrannaga jalutama minemine või beebirühmadest osa võtmine.
See on nagu trenni tegemine – kõige raskem on tossud jalga panna ja kodust välja astuda. Te ei pruugi tahta seda teha, aga kui olete koduriided vahetanud teiste riiete vastu ja uksest välja astunud, võite tegelikult end nautida. Tean seda omast kogemusest.
Oluline on olla aus ja avatud ka oma partneri suhtes – ärge hoidke enda sees oma tundeid, kadedust või vahel isegi enesehaletsust. Nad ei ole mõtetelugejad. Teie suhe vajab, et te räägiksite ausalt, millest mõtlete ja mida tunnete. Sageli soovib teie partner aidata, kuid ei tea kuidas ja tõenäoliselt tunnevad ka nemad end abituna.
Lõpetuseks, mõista, et iga ema läbib perioodi, kus tunneb üksindust. Kõik näevad vaeva – lihtsalt kellelegi ei meeldi sellest rääkida. Võib olla raske küsimusele “Kuidas läheb?” vastata, et tegelikult tunnen end üksildasena ja olen väsinud.
Pea meeles, et teie beebi kasvab kiiresti, muutub iseseisvamaks ja teie väljute beebifaasist tugevamana kui kunagi varem.
Mõned nõuanded
Katsetage “emmede gruppe”. Jah, need grupid võivad olla täis inimesi, kellega te võibolla tavaliselt ühendust ei leia, kuid see on seda väärt, isegi kui leiate ainult ühe mõttekaaslase. Proovige ema ja beebi joogatunde, kus saate sotsialiseeruda teiste emadega ja teha midagi toredat nii ise endale kui ka beebile.Alustage juhuslikke vestlusi – mänguväljakutel või parkides. Vaadake seda kui võimalusi saada osa täiskasvanute vestlusest.Ürita lahti lasta ebakindlusest – tihti inimestel ja eriti väikelaste emadel on endil nii palju tegemisi ja mõtteid, et ei pane tähele, et oled poodi läinud pluusiga, millel on plekid.Proovige Facebooki gruppe, veebilehti või appe. Need võivad olla väga head viisid teiste täiskasvanutega suhtlemiseks, kui elate teistest tuttavatest natukene eemal.Lihtsalt proovige vahel pingutada ükskõik kui väsinud te ka ei oleks – lühike sõnum või kõne võib võtta vähem kui 5 minutit ja teie meeleolu võib muutuda kogu päevaks.Pea meeles, mida läbi elasid…
Kui olete keerulise perioodi seljatanud, ärge laske sel täielikult ununeda. Kui teie sõbranna või lähedane läbib beebifaasi ja ei vasta teie kõnedele igal ajahetkel, siis pidage meeles, kui raske oli teil uuesti sõprade juurde tagasi pöörduda ja vestlusi pidada. Parim viis teise ema toetamiseks on teda mõista ja jagada oma kogemusi.
Alati hoolides,
Doula Eeva-Lote